Jäätmekäitlus, eelkõige keskkonnasõbralik jäätmekäitlus, sai Eestis suurema hoo sisse 2004-2007 aastatel. Põhilised muutused toimusid seoses Eesti astumisega Euroopa liitu. Siis jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ning nende baasil kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmepoliitika eesmärkideks on taaskasutuse edendamine, prügilate ja jäätmetekke vähendamine.
1. jaanuaril 2008 aastal jõustus ka nö kodune jäätmetesortimise nõue. Tänaseks päevaks on sellest möödas juba 5 aastat. Selle perioodi jooksul on kodus tekkiva prügi sorteerimine saanud harjumuseks. Kraanikausi all on ühe prügikasti asemel mitu, igaüks neist tühjendatakse erinevasse kohta. Prügivedu toimub isegi mitmel päeval, erinevate autodega. Päevadel, kus erinevat tüüpi jäätmete äravedu langeb kokku, on näha, kuidas naabermajade väravate taga on lisaks suurele prügikastile ka pakendikott ning kokkuseotud paberihunnik. Kortermajade juures on ühe suure prügikonteineri asemel mitu erinevat, kaubanduskeskustes (eelkõige Solarises) on mitme lahtriga prügikastid. Jäätmete sortimine on võtnud Eestis üsna suure mõõtme.
Esialgu kui tuli kohustus hakata oma prügi sorteerima, tundus see tülika lisakohustusena. Nagu enne juba mainisin, on sellest nüüdseks saanud lihtsalt harjumus. Kalendrisse on märgitud päevad, millal mingi prügiauto käib ja mis täpselt värava taha panna tuleb. Mingil momendil võttis jäätmeveo korraldamise üle kohalik omavalitsus. See tähendab, et KOV selgitab hankega välja milline jäätmeveoga tegelev ettevõte hakkab vastavas piirkonnas prügi vedama. Sellise süsteemiga saab kogu Eesti korralise jäätmeveoga kaetud. Kindlasti on mõningaid erandeid, kuid ka näiteks hajaasustusega piirkondades asuvad suvilad saavad programmiga kaetud. Esialgu toimub suvilates prügivedu korra kvartalis. Kohaliku omavalitsusega on võimalik saavutada ka kokkuleppe, mille alusel on võimalik prügiveo kordi veelgi vähendada.
Uute jäätmekäitluse süsteemide ja seaduste tulemusena oli juba 2009. aastaks keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv vähenenud 250-lt 6-le. Tuleb tõdeda, et tegu on märkimisväärse muutusega. Samaaegselt hakkas suurenema jäätmete taaskasutus ja ümbertöötlus ning üha populaarsemaks muutus ka joogipakendite tagastamine. Nagu näha, on nendel kehtestatud nõuetel ka täiesti arvestatavad tulemused. Riigi jäätmekava aastatel 2008-2013 on jätkuvalt taaskasutuse suurendamine, jäätmete ladestamise vähendamine ja ka tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine.
Jäätmekava aastateks 2014-2020 on praegu koostamisel. Milline võib teie arust olla uue kava suund? Millised on üldse Eesti jäätmekäitluse potentsiaalsed arengusuunad?
See on väga tore, et selline jäätmekäsitlusseadus kehtib ka Eestis. Tõepoolest, Solarises hakkavad silma erinevad prügikastid erinevate jäätmete jaoks ja kui siis ka peaks valesti prügi viskama, jääb hinge selline kripeldav tunne, nagu oleks midagi paha teinud. Kahjuks pean tõdema, et meie kortermajade ümber ei tähtustata piisavalt prügi sorteerimist. Kui lähen viskama prügikotte erinevatesse konteineritesse, hakkab silma kohe, et teatud prügi on vales kohas. Paistab nagu pudelite sorteerimine oleks ainus asi, mida tehakse, sest selle eest saab ju raha tagasi pisut. See on ilmselge omakasu, kuid inimesed ei mõtle sellepeale, et kõike seda tehakse meie maakera jaoks ja ka muu prügi sorteerimine on vajalik. Kõik me hingame ühte ja sama õhku.
ReplyDeleteMina arvan, et uus kava on kindlasti "rohelisem" ja osutub edukamaks. Hakkab juba harjumuseks saama see roheline mõtlemisviis, taaskasutus jne. Järelikult sellisel teemal kõik uus ja kasulikum tundub aina iseenesestmõistetavam ja vastuvõetavam. Aga tööd tuleb teha muidugi palju..
Mina olen üks neist kes eraldab ainult pudelid muust prügist, sest pudelid saan ma ise ära viia.
ReplyDeleteSellel on ka põhjus, miks ma suuremajärgulist prügisorteerimist ei tee, sest mu maja ees on ainult üks prügikast, millisest sorteerimisest me siinkohal rääkida saaksimegi.