Öko-koomiks by Steve Cutts

Leidsin ühe väga huvitava ja usutava video, mis näitab inimeste suhet keskkonnaga.

Natuke hirmutav kuid paneb mõtlema...

Maailma Tervise Organisatsiooni avastus diislikütusest

Jäin peatuma ühel väga pilkupüüdval artikli pealkirjal. Artiklis seletati lahti diislikütuse suurest ohust ja kahjulikkusest.

Suureks üllatuseks oli fakt, et umbkaudu 6% kopsuvähki põdevatest inimestest Ühendriikides ja Inglismaal (ehk ligi 11 000 inimest) on selle haiguse saanud just tänu diislikütuse põlemisel tekkinud kahjulikest ainetest.

Foto 1 Diiselkütuse põlemine

Suurem tõenäosus haigestumiseks on veoautojuhtidel, kaevandustöölistel ja teetöölistel, vaatamata sellele, et viimaste aastatega on väljaheitegaaside lubatud normid rangemalt piiratud. Kuid nendest standarditest ei piisa, kuna üle poole diiselküttega sõitvad autod on vanemad kui 8 aastat ja ei vasta uutele Euroopa Liidu standarditele.

Samamoodi mõjub ohtlikult mainitud saaste ka maanteede ääres ja suuremates linnades elavate inimeste tervisele.

4,8% kopsuvähi tõttu elu kaotanud inimesed olid haigestunud just tänu elukutsele ning 1,3% juhtudest on põhjustatud keskkonnasaastest.

Maailma Tervise Organisatsioon kinnitas, et diislisaaste on üks suurematest vähitekitajatest.

Riigimetsade vastutustundetu reostamine

Foto1 Prügi metsa all

Tihtipeale jäävad ette artiklid, kus on taas avastatud metsatukk, mille alla on loobitud igasugu träni. Hiljuti avastati Emajõe kalda läheduses ja Tartumaal Tähevere vallas suurtes kogustes metsa alla visatud prügi, sealhulgas ka kilode kaupa seepi.


Foto2 Kilode kaupa pesuseepi metsa all

Tekivad koheselt mitmed küsimused - kas inimesed ei ole kursis taaskasutuse võimalustega, kas taaskasutuskeskuseid ja jäätmekäitlusjaamasid on jäänud väheseks või inimesi ei huvita, kuivõrd suurt kahju nad taolise reostamisega loodusele tekitavad? Ja kas inimesed on üldse teadlikud annetamisvõimalustest neile, kes suudavad tunda rõõmu ära visatud asjadest?


Eestis on ju mitmeid võimalusi, näiteks lastekodud, loomade varjupaigad, hooldekodud, Freecycle interneti lehekülg, kus kirjutatakse kuulutusena pakkumisi ebavajalikest esemetest ning soovijad saavad koheselt ühendust võtta või samuti kirjutada omapoolsed soovid, ehk on kellegil miskit üle. 
Kui on võimalus aidata nii ennast ja kedagi teist samaaegselt, siis miks mitte? Abivajajaid on alati, seega võiksid inimesed leida võimaluse ja aega, et nendeni jõuda.
Selline vastutustundetu prügi maha jätmine on kahjulik ka kohalikele vallavalitsustele ja omavalitsustele, kuna lõppkokkuvõttes peavad hakkama nemad tegelema prügiveoga.
Olgem vastutustundlikumad ja hoolivamad oma keskkonna ning inimeste suhtes!

Kasutatud allikad:http://www.tartupostimees.ee/2619358/vosas-vedeles-kilode-viisi-seepi
http://www.tartupostimees.ee/2619324/riigimetsa-reostaja-jattis-maha-visiitkaardid

Hiina laternate sära...

Valgustatud hiina laternate sära on hüpnotiseeriv ja meeldejääv vaatepilt, eksju?

Hiina laternad tulid Idaosa kultuurist, kuid seal neid tuntakse juba ammustest aegadest ning mitte ainult rahva meelelahutusena. Erinevatel aegadel nende tähendusi muudeti sõjalisest kuni usulisteni ja alles viimastel aastatel laternate kasutamine Hiina taevas muutus etenduslikuks ja ilu traditsiooniks, mis on tõesti uskumatu ja vapustav.

Olen ise korduvalt oma soovilaternat õhku lasnud, imetledes  oma unistuste lendu. Vaatemäng on nii ahvatlev, et sa tagajärgedest pole aimugi. Komistasin internetis öökulli surnukehapildi (kohutav pilt) otsa ning sain äkki aru, et hiina laternatega meelelahutus on ohtlik nii inimesele kui ka loodusele.

Mis hädaohud varitsevad meid?

• Tuleoht (otsest oht metsa või hoonetele). On juhtumeid, kui laternatest said põlema puud,autod, jne.
  
• Loomade ja lindude surm. Laternate raam on enamasti traadist tehtud ning lõksu sattunud loom sureb nälga või liigutuse võimetuse pärast.
  
• Keskkonna saastamine. Õhus lendavad laternad ei põle täielikult ära ja lihtsalt langevad maapinnale, muutudes mittelagunevaks prügiks.
  
• Lennukite ohtlik olukord. Kuna need laternad lendavad kõrgusel, ohustavad nad lennuliiklust ning samuti laternate teekond võib ristuda tõesti täpselt lennukite maandumiseks valmistumise teekonnaga.
  

Minu arvates, ülaltoodud näidetest on täiesti piisav, et loobuda laternate õhku laskmisest. Maailma paljudes riikides on juba laternate lennutamine keelatud. Mida aga Teie sellest arvate?

allikas: http://realt.onliner.by/2013/09/04/zhilcy-2 

Väike mõtteavaldus

Peatusin just artiklil, milles räägiti Euroopa Liidu  eelarvest aastatel 2014-2020. Nimelt on Euroopa Parlament heaks kiitnud eelarve, mille kohaselt 20% kogu summast läheb loodushoiule. Proovitakse võidelda kliimamuutustega ning anda üha enam hoogu juurde vähendamaks süsiniku jalajälge meie keskkonnas.

Nagu isegi olete täheldanud, siis üha enam muutub populaarseks loodussõbralik suund inimeste mõtlemises. Reklaamitakse mahe- ehk ökotooteid, prügi sorteerimist, taaskasutust, elektriautosid. Leian, et see kõik on õige, kuid miks tehakse seda alles nüüd? Kas tõesti peavad inimloomuses asjad minema nii kaugele, kus tunneme end kui lõksus ja alles siis hakkame tõeliselt tegutsema? Seda illustreeriks ilmselt mõte, kus Sa võidad näiteks 150 000 eurot. Alguses on nö meri põlvini kuid ühel hetkel hakkab raha otsa saama. Eelnev juhtub just siis, kui Sa ei kasuta kätte saadud raha ratsionaalselt. Tundub, et looduses on samuti. Meile on antud (või kuidas keegi seda seletab) planeet Maa. Siin on meil olemas kõik eluks vajalik. Me oleme siiani tarbinud ja kasutanud loodusvarasid sama põhimõttega kui Prantsusmaa kuningas  Louis XV ütles:“Pärast mind tulgu või veeuputus!“ Siiski nüüd leiame end silmitsi olukorraga, kus üha enam tuleb mõelda, kuidas kõike tasakaalu tagasi viia.

Mis Teie arvate – kas praeguseid muutusi ja ponnistusi tehakse õigel ajahetkel või oleme me juba hiljaks jäänud?

Ülevaade jäätmekäitlusest Eestis

Jäätmekäitlus, eelkõige keskkonnasõbralik jäätmekäitlus, sai Eestis suurema hoo sisse 2004-2007 aastatel. Põhilised muutused toimusid seoses Eesti astumisega Euroopa liitu. Siis jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ning nende baasil kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmepoliitika eesmärkideks on taaskasutuse edendamine, prügilate ja jäätmetekke vähendamine.

1. jaanuaril 2008 aastal jõustus ka nö kodune jäätmetesortimise nõue. Tänaseks päevaks on sellest möödas juba 5 aastat. Selle perioodi jooksul on kodus tekkiva prügi sorteerimine saanud harjumuseks. Kraanikausi all on ühe prügikasti asemel mitu, igaüks neist tühjendatakse erinevasse kohta. Prügivedu toimub isegi mitmel päeval, erinevate autodega. Päevadel, kus erinevat tüüpi jäätmete äravedu langeb kokku, on näha, kuidas naabermajade väravate taga on lisaks suurele prügikastile ka pakendikott ning kokkuseotud paberihunnik. Kortermajade juures on ühe suure prügikonteineri asemel mitu erinevat, kaubanduskeskustes (eelkõige Solarises) on mitme lahtriga prügikastid. Jäätmete sortimine on võtnud Eestis üsna suure mõõtme. 

Esialgu kui tuli kohustus hakata oma prügi sorteerima, tundus see tülika lisakohustusena. Nagu enne juba mainisin, on sellest nüüdseks saanud lihtsalt harjumus. Kalendrisse on märgitud päevad, millal mingi prügiauto käib ja mis täpselt värava taha panna tuleb. Mingil momendil võttis jäätmeveo korraldamise üle kohalik omavalitsus. See tähendab, et KOV selgitab hankega välja milline jäätmeveoga tegelev ettevõte hakkab vastavas piirkonnas prügi vedama. Sellise süsteemiga saab kogu Eesti korralise jäätmeveoga kaetud. Kindlasti on mõningaid erandeid, kuid ka näiteks hajaasustusega piirkondades asuvad suvilad saavad programmiga kaetud. Esialgu toimub suvilates prügivedu korra kvartalis. Kohaliku omavalitsusega on võimalik saavutada ka kokkuleppe, mille alusel on võimalik prügiveo kordi veelgi vähendada.

Uute jäätmekäitluse süsteemide ja seaduste tulemusena oli juba 2009. aastaks keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv vähenenud 250-lt 6-le. Tuleb tõdeda, et tegu on märkimisväärse muutusega. Samaaegselt hakkas suurenema jäätmete taaskasutus ja ümbertöötlus ning üha populaarsemaks muutus ka joogipakendite tagastamine. Nagu näha, on nendel kehtestatud nõuetel ka täiesti arvestatavad tulemused. Riigi jäätmekava aastatel 2008-2013 on jätkuvalt taaskasutuse suurendamine, jäätmete ladestamise vähendamine ja ka tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine. 

Jäätmekava aastateks 2014-2020 on praegu koostamisel. Milline võib teie arust olla uue kava suund? Millised on üldse Eesti jäätmekäitluse potentsiaalsed arengusuunad? 

Keskkonnateadlase vaatenurk

Enne veel kui teeme algust tõsisemate postitustega, toon teieni ühe toreda koomiksi. Koomiks võrdleb, kuidas puhkab keskmine inimene ja kuidas keskkonnateadlane. 

Pildi allikas: The Environmentalist