Väike mõtteavaldus

Peatusin just artiklil, milles räägiti Euroopa Liidu  eelarvest aastatel 2014-2020. Nimelt on Euroopa Parlament heaks kiitnud eelarve, mille kohaselt 20% kogu summast läheb loodushoiule. Proovitakse võidelda kliimamuutustega ning anda üha enam hoogu juurde vähendamaks süsiniku jalajälge meie keskkonnas.

Nagu isegi olete täheldanud, siis üha enam muutub populaarseks loodussõbralik suund inimeste mõtlemises. Reklaamitakse mahe- ehk ökotooteid, prügi sorteerimist, taaskasutust, elektriautosid. Leian, et see kõik on õige, kuid miks tehakse seda alles nüüd? Kas tõesti peavad inimloomuses asjad minema nii kaugele, kus tunneme end kui lõksus ja alles siis hakkame tõeliselt tegutsema? Seda illustreeriks ilmselt mõte, kus Sa võidad näiteks 150 000 eurot. Alguses on nö meri põlvini kuid ühel hetkel hakkab raha otsa saama. Eelnev juhtub just siis, kui Sa ei kasuta kätte saadud raha ratsionaalselt. Tundub, et looduses on samuti. Meile on antud (või kuidas keegi seda seletab) planeet Maa. Siin on meil olemas kõik eluks vajalik. Me oleme siiani tarbinud ja kasutanud loodusvarasid sama põhimõttega kui Prantsusmaa kuningas  Louis XV ütles:“Pärast mind tulgu või veeuputus!“ Siiski nüüd leiame end silmitsi olukorraga, kus üha enam tuleb mõelda, kuidas kõike tasakaalu tagasi viia.

Mis Teie arvate – kas praeguseid muutusi ja ponnistusi tehakse õigel ajahetkel või oleme me juba hiljaks jäänud?

Ülevaade jäätmekäitlusest Eestis

Jäätmekäitlus, eelkõige keskkonnasõbralik jäätmekäitlus, sai Eestis suurema hoo sisse 2004-2007 aastatel. Põhilised muutused toimusid seoses Eesti astumisega Euroopa liitu. Siis jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ning nende baasil kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmepoliitika eesmärkideks on taaskasutuse edendamine, prügilate ja jäätmetekke vähendamine.

1. jaanuaril 2008 aastal jõustus ka nö kodune jäätmetesortimise nõue. Tänaseks päevaks on sellest möödas juba 5 aastat. Selle perioodi jooksul on kodus tekkiva prügi sorteerimine saanud harjumuseks. Kraanikausi all on ühe prügikasti asemel mitu, igaüks neist tühjendatakse erinevasse kohta. Prügivedu toimub isegi mitmel päeval, erinevate autodega. Päevadel, kus erinevat tüüpi jäätmete äravedu langeb kokku, on näha, kuidas naabermajade väravate taga on lisaks suurele prügikastile ka pakendikott ning kokkuseotud paberihunnik. Kortermajade juures on ühe suure prügikonteineri asemel mitu erinevat, kaubanduskeskustes (eelkõige Solarises) on mitme lahtriga prügikastid. Jäätmete sortimine on võtnud Eestis üsna suure mõõtme. 

Esialgu kui tuli kohustus hakata oma prügi sorteerima, tundus see tülika lisakohustusena. Nagu enne juba mainisin, on sellest nüüdseks saanud lihtsalt harjumus. Kalendrisse on märgitud päevad, millal mingi prügiauto käib ja mis täpselt värava taha panna tuleb. Mingil momendil võttis jäätmeveo korraldamise üle kohalik omavalitsus. See tähendab, et KOV selgitab hankega välja milline jäätmeveoga tegelev ettevõte hakkab vastavas piirkonnas prügi vedama. Sellise süsteemiga saab kogu Eesti korralise jäätmeveoga kaetud. Kindlasti on mõningaid erandeid, kuid ka näiteks hajaasustusega piirkondades asuvad suvilad saavad programmiga kaetud. Esialgu toimub suvilates prügivedu korra kvartalis. Kohaliku omavalitsusega on võimalik saavutada ka kokkuleppe, mille alusel on võimalik prügiveo kordi veelgi vähendada.

Uute jäätmekäitluse süsteemide ja seaduste tulemusena oli juba 2009. aastaks keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv vähenenud 250-lt 6-le. Tuleb tõdeda, et tegu on märkimisväärse muutusega. Samaaegselt hakkas suurenema jäätmete taaskasutus ja ümbertöötlus ning üha populaarsemaks muutus ka joogipakendite tagastamine. Nagu näha, on nendel kehtestatud nõuetel ka täiesti arvestatavad tulemused. Riigi jäätmekava aastatel 2008-2013 on jätkuvalt taaskasutuse suurendamine, jäätmete ladestamise vähendamine ja ka tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine. 

Jäätmekava aastateks 2014-2020 on praegu koostamisel. Milline võib teie arust olla uue kava suund? Millised on üldse Eesti jäätmekäitluse potentsiaalsed arengusuunad? 

Keskkonnateadlase vaatenurk

Enne veel kui teeme algust tõsisemate postitustega, toon teieni ühe toreda koomiksi. Koomiks võrdleb, kuidas puhkab keskmine inimene ja kuidas keskkonnateadlane. 

Pildi allikas: The Environmentalist

Tere tulemast grupp nr. 8 blogisse!

Meie blogi hakkab keskenduma kõikvõimalikele keskkonnaga seotud teemadele. Edaspidi leiate siit arutlusi ning arvamusavaldusi nelja autori erinevatest vaatenurkadest.